2025/26 hooaja kokkuvõtlik tekst:

Selle hooaja võib kokku võtta kui keerulise ja katsumusterohke, aga samas väga õpetliku perioodi.

Hooaeg algas kahenädalase lumelaagriga Soomes, Vuokattis ning seal oli enesetunne väga hea. Oli selgelt aru saada, et suvine ettevalmistus oli õnnestunud. Laskmine üllatas väga korralikult ja vahepeal ei uskunud isegi, et ma nii hästi lasta oskan ja see andis hooaja alguseks hea kindlustunde. Peale laagrit sain natuke kodus treenida ning peale seda suundusin juba Šveitsi, kus toimusid IBU Junior Cupi etapid.

Paraku ei läinud edasi kõik plaanipäraselt. IBU Junior Cupi etappidel Šveitsis ja Itaalias ei tundnud ma end enam üldse hästi – enesetunne oli kehv ja sõidud ei tulnud välja nii, nagu lootsin. Võibolla mõjutas seal tulemusi nii rohkesti ka absoluutne kõrgus, mis seal oli. Martellis, Itaalias  tundsin juba end palju paremini, paraku ei tulnud ikka võistlused nii välja nagu lootsin.

Seejärel tulid noorte maailmameistrivõistluste katsevõistlused Haanjas, mis olid ühtlasi ka Eesti meistrivõistlused. Seal hakkasid probleemid segama – tekkis tugev alaseljavalu ning lisaks olin enne seda ka haige olnud. See mõjutas nii treeninguid kui ka võistlusi. Ma ei suutnud ilusti istuda, kõndida ning isegi igapäeva toimetused olid häiritud. Otsustasin võtta aja maha ja keskenduda jaanuari lõpuni rohkem taastumisele ning rahulikumatele treeningutele, et selg korda saada. Seis läkski veidi paremaks ning jaanuari lõpus tegin isegi kaks võistlust, kus suutsin juba arvestatavaid sõite teha, hoolimata sellest, et olin vahepeal uuesti haige olnud.

Veebruari alguses toimusid uued katsevõistlused noorte maailmameistrivõistlustele. Seal oleks olnud vaja väga häid tulemusi, kuid haigused olid jätnud oma jälje ning ma ei suutnud vajalikul tasemel võistelda. Tuli leppida olukorraga ja edasi liikuda.

Hooaeg jätkus võistlustega Leedus, kus õnnestus võita mõlemad päevad. Kuigi enesetunne ei olnud endiselt ideaalne ja olin taas kergelt haige, ei seganud see enam nii palju ning sain oma võistlused lõpuni teha.

Hooaja lõpetasin murdmaasuusatamise Eesti meistrivõistlustega Otepääl, Tehvandil. Seal tundsin end juba märgatavalt paremini ning suutsin teha enda kohta väga head sõidud. Esimesel päeval oli kavas  sprinditeade, kus jäin tiimikaaslasega neljandaks. Teisel päeval oli 15 km ühisstart ning olin jälle neljas ja hooaja lõpetas teatevõistlustega, kus tiimil ei läinud hästi, aga enda osa tegin ilusti ära. Vorm oli hea ning võistlemine pakkus jälle head tunnet ning rõõmu.

Kokkuvõttes oli see hooaeg haigusterohke ja kohati väga raske, kuid samas andis see palju väärtuslikke õppetunde järgmiseks hooajaks. Just sellised perioodid aitavad paremini mõista, kuidas oma keha hoida ja treeninguid targemalt planeerida. Nüüd on vaja hakata mõtlema uue hooaja peale, panna uued eesmärgid ning püsida nii terve kui võimalik.

Sellegipoolest olen saanud väga head tuge ja tagasisidet treenerite, sõprade ja pere poolt ning kindlasti ei saa jätta tänamata ka toetajaid, sest ilma nendeta ei ole kerge teha sporti kõrgel tasemel. Aitäh!