Noorte sportronimise maailmameistrivõistlustel võisteldakse kolmel alal: rahnuronimises, raskusronimises ja kiirusronimises. Sel aastal otsustasin keskenduda ainult ühele distsipliinile, sest konkurents MM-il on väga kõrge. Minu valik langes rahnuronimisele. Alates veebruarist on minu treeningkava olnud üles ehitatud just rahnuronimise ümber. Selle aja jooksul olen aru saanud, et ühele distsipliinile keskendumine võimaldab kiiremini areneda, kuid samas tunnen vahel puudust vaheldusrikkusest, mida erinevate alade treenimine pakub.

Kahjuks ei ole ma sel aastal veel ühelgi suurel rahvusvahelisel võistlusel saavutanud oma eesmärke. Selle taga on olnud mitu põhjust. Olen pidanud tegelema nii vigastuste kui ka haigestumistega ning mitmed neist tabasid mind vaid paar päeva enne võistlusi. Viimased päevad olen taastunud pahkluu vigastusest, mille põhjustas ületreenimine. Kuigi sellised olukorrad on olnud keerulised, olen õppinud, et iga võistlus, iga vigastus ja iga ebaõnnestumine õpetab midagi. Tunnen, et olen sel aastal saanud palju väärtuslikke õppetunde ning see annab mulle veelgi rohkem motivatsiooni anda maailmameistrivõistlustel endast kõik.

Ronimine on ala, kus hirm mängib väga suurt rolli. Tihti küsitakse minult: „Elly, kas sul ei ole hirm niimoodi hüpata?” Minu vastus on tavaliselt lihtne – on küll. Just seetõttu pean iga päev oma mugavustsoonist välja astuma ja ennast ületama. Viimaste aastate jooksul on rahnuronimisse lisandunud üha rohkem parkuurilaadseid elemente. See muudab ala pealtvaatajatele põnevamaks ning nõuab sportlastelt aina rohkem dünaamilisust, koordinatsiooni ja julgust. Just see mitmekülgsus on üks põhjuseid, miks mulle rahnuronimine nii väga meeldib. Valisin rahnuronimise, sest kuigi dünaamilised liigutused tekitavad minus vahel hirmu, on just rahnuronimine minu lemmik sportronimise distsipliin. Eriti meeldib mulle see, et lisaks füüsilisele pingutusele paneb see proovile ka mõtlemise ja probleemilahendusoskuse. Samuti on Eestis just rahnuronimiseks kõige paremad treeningvõimalused. 

Nüüd on jäänud veel viimased päevad ettevalmistuseks. Soovin anda endast parima, kuid samal ajal ka ronimist nautida. Hetkel taastun vigastusest ning olen treeningumahtu teadlikult vähendatud, et anda kehale võimalus taastumiseks ja energia kogumiseks. Olen elevil, ootan põnevusega nii võistlemist kui ka seda, et saan jälle näha oma sõpru. Ees ootab hooaja kõige tähtsam võistlus ning olen valmis andma endast kõik, et näidata oma parimat ronimist.

Minu projektiga saad tutvuda SIIN