Plokkvibulaskmine on lõpuks jõudnud olümpiakavva – ja nüüd seisame meie elu suurima väljakutse ees. Olümpiale pääseb vaid 12 segavõistkonda, neist 6 kohta jagatakse maailma edetabeli alusel. Et sinna jõuda, peame 2026–2028. aasta hooaegadel olema maailma TOP 6 seas.
See tähendab tihedat võistluskalendrit, pidevaid reise ja treeninguid tippvormi nimel. Meil on olemas tahe, tase ja tõestatud potentsiaal – oleme juba näidanud, et suudame võidelda tiitlivõistluste medalite eest. Kuid olümpiale jõudmiseks ei saa me enam teha kompromisse. Teie abi annab meile võimaluse valmistuda täie pühendumusega – 100%, mitte vähem. Koos saame tuua Eesti vibulaskmise olümpiale ja poodiumile!
Kes ma olen?
Olen Türilt pärit vibulaskja. Vibulaskmiseni jõudsin 6-aastaselt oma ema eeskujul – tema hakkas sellega tegelema ja see tundus mulle kohe väga huvitav spordiala. Alguses ei mõelnud ma, et võiksin seda kunagi tipptasemel teha, kuid nähes ema ja vanemat õde tiitlivõistlustel võistlemas, tekkis soov nende jälgedes käia üsna ruttu.
Alustasin sportvibuga, kuid unistus plokkvibust ei andnud rahu – see tundus mulle alati erilisem ja väljakutsuvam. Kui vanemad lõpuks ostsid mulle minu esimese päris plokkvibu, algas minu tõeline teekond vibulaskjana. Tänaseks olen sellele alale pühendanud juba 19 aastat.
13-aastaselt tegin oma rahvusvahelise debüüdi, ning juba aasta hiljem tõin koju esimesed medalid noorte Grand Prix’lt. Sellest hetkest alates on tulemusi ja medaleid kogunenud palju – vahel on isegi endal raske uskuda, et kuulungi päriselt maailma tippu. Ent minu suurim unistus on veel ees – lisada nende saavutuste hulka olümpiamedal.
Vibulaskmine on ala, mis nõuab erakordset täpsust, keskendumist ja pühendumust. See sobib mulle, sest olen alati olnud distsiplineeritud, järjekindel ja enda suhtes nõudlik – alla perfektsionismi siin lihtsalt ei saa. Vibulaskmine ei ole minu jaoks pelgalt spordiala, vaid elutöö, kutsumus ja südameasi. Ma usun siiralt, et iga asi juhtub põhjusega – ja minu tee selleni ei ole olnud juhus.
Kuhu tahan jõuda?
19 aastat ootasin, lootsin ja elasin olümpiaunistuses. Selle aasta kevadel sai see lõpuks reaalsuseks, sest plokkvibulaskmine lisati Los Angelese 2028. aasta olümpiakavva. Nüüd on suurim eesmärk kvalifitseeruda LA28 olümpiale ja tuua sealt koju medal. Võib öelda, et just segavõistkond on meie trumpala, sest oleme korduvalt näidanud maailmale oma taset, võites tiitlivõistlustelt hulgaliselt medaleid. Ettevalmistused käivad juba täna, kuid et suudaksime konkureerida suurriikidega, vajame sama tugevat finantsilist tuge.
Teekond olümpiani tuleb raske ja nõudlik. Mina ja minu tiim anname sellesse kogu oma energia ja südame, aga selleks, et päriselt jõuda tippu, vajame ka Teie abi. Iga panus, olgu suur või väike, aitab viia mind lähemale unistusele seista olümpiapoodiumil.
Parimad saavutused segavõistkonnana:
Maailmakarika hõbemedal 2024, 2022
Euroopa Mängude kuldmedal 2023
Maailmakarika pronksmedal 2023
Euroopa meistrivõistluste hõbemedal 2021, 2022
Universiaadi kuldmedal 2019
Parimad saavutused individuaalselt:
Sise-maailmakarikaetapp kuldmedal 2020, 2021, 2023, 2024
Sise-maailmakarika finaal hõbemedal 2020
Sise-maailmakarikaetapp hõbemedal 2022, 2025
Maailmakarika I etapp pronksmedal 2022
Maailmakarika II etapp 2022- 4.koht
USA maastikulaskmise sisemeistrivõistlused pronksmedal 2025
Maailma Mängud hõbemedal 2025
Kes ma olen?
Leidsin vibulaskmise juba noores eas, olin umbes 9 aastane. Kooli kõrvalt tegelesin väga paljude hobidega: õppisin muusikakoolis, proovisin kergejõustikku, ujumist ja korvpalli, kuid ükski neist ei jäänud püsima nii hästi kui vibulaskmine. Just vibulaskmises tundsin, et mul on selleks ka loomulikku talenti, kuid kiiresti sai selgeks, et ainult sellest ei piisa. Nüüdseks on möödas juba 14 aastat ning olen pidanud kõvasti vaeva nägema, et jõuda tasemele, kus praegu olen.
Spordi kõrvalt olen alati otsinud enesetäienduse võimalusi, vabal ajal tegelen fotograafiaga, osalen seminaridel ja täiendan end kursustel. See aitab mul mõelda loovamalt, hoida tasakaalu spordi ja muu elu vahel ning arendada oskusi, mis on kasulikud nii sportlaskarjääris kui ka väljaspool seda.
Mis teeb mind eriliseks, on minu oskus jääda rahulikuks ja keskendunuks ka kõige pingelisemates olukordades. Olen õppinud raskusi nägema võimalustena, näiteks vigastused ja pingelised hooajad on kasvatanud minu vaimset tugevust ning näidanud, et süsteemne töö viib alati edasi. Minu motoks on kujunenud sportlastele omane mõtteviis: „alati saab paremini“.
Kuhu tahan jõuda?
Minu suurim eesmärk on jõuda 2028. aasta Los Angelese olümpiamängudele ja võidelda seal medali eest segatiimi koosseisus. Selle nimel liigun samm-sammult edasi: igal hooajal seatud sihid – poodiumikohad MK-etappidel, medalid Euroopa meistrivõistlustel ning stabiilsed esitused maailmameistrivõistlustel – viivad mind üha lähemale olümpiaunistusele.
Varasemad saavutused
* Maailmamängud 2025 – individuaalne pronksmedal
* Maailmakarika III etapp 2025 – segavõistkonna pronks
* Maailmakarika finaali hõbemedal
* Püsivalt maailma edetabeli TOP 5 hulgas, Euroopa edetabli TOP 2
Aastad 2026–2027 on minu jaoks ehitusaastad, kus keskendun stabiilse kõrgtaseme hoidmisele, 2028. aastal on fookus täielikult olümpiamängudel.
Minu teekond on näidanud, et töö, pühendumus ja sihikindlus viivad alati edasi. Los Angeles 2028 on minu karjääri loogiline kulminatsioon, kuid mitte lõpp-punkt. Soovin olla eeskujuks, teerajajaks ja inspireerijaks Eesti vibulaskmisele ka tulevikus
Kes ma olen?
Olen väikesest Türi linnast pärit noormees, kellel on suured eesmärgid. Vibuspordiga alustasin kuueaastaselt oma treenerist ema ja kahe vanema õe eeskujul. Alguses olin üsna tavaline väike poiss, kellel polnud alati viitsimist trenni minna ning kes võistlustel iga kollasest alast mööda lennanud noole pärast jonnima kippus. Aja jooksul muutus minu suhtumine ja spordiala muutus üha tõsisemaks osaks minu elust.
Suuremad eesmärgid tekkisid 2017. aastal, kui võitsin oma esimese rahvusvahelise medali Horvaatias toimunud Euroopa noorte GP-etapil. Tänaseks olen saanud Eesti läbi aegade kõige edukamaks plokkvibulaskjaks. 2021. aastal krooniti mind kahekordseks juunioride maailmameistriks ning samal aastal saavutasin täiskasvanute maailmameistrivõistlustel kolmanda koha. Olen jõudnud kolmel järjestikusel täiskasvanute MM-il esikümne hulka.
Olümpiale pääseb vaid 12 võistkonda, millest 6 kohta jagatakse just reitingu alusel. See tähendab, et peame 2026-2028 hooajal hoidma oma koha maailma TOP 6 seas. Meie kalender on tihe ja kulud väga suured. Lisaks seab meid keerulisse olukorda Eesti kliima, sest kevad algab hilja ja välihooajaks ettevalmistumine venib. Samal ajal saavad paljud riigid lasta 50 m distantsil aastaringselt. Selleks, et olla nendega samal tasemel, vajame hooaja eel treeninglaagreid soojades riikides. Need annaksid meile hindamatu eelise, kuid paraku oleme need eelarvelistel põhjustel sageli ära jätnud.
Kui tahame konkureerida suurriikidega, peame tegema kaasa maksimaalse programmi ja valmistuma täielikult.
Edukas sportlane ei seisa üksi. Meie kõrval töötavad spetsialistid, kes aitavad hoida keha ja vaimu tippvormis:
Igaüks neist mängib võtmerolli selles, et meie sooritus oleks maksimaalne. Kahjuks ei ole meil praegu alati võimalik kõigi nende abi kasutada, kuigi see annaks ettevalmistusele ja tulemusele olulise lisaväärtuse. Näiteks kui on olnud võimalus, siis oleme võistlustele kaasa võtnud spordipsühholoogi. Vibulaskmine on suuresti ka vaimne spordiala ehk tema tugi oli tohutu. Ideaalis võiks ta olla meiega kaasas igal suurvõistlusel.
Meie täpsemaid kulusid saad näha siit.
