Kuigi tegeleme täna täiesti erinevate spordialadega, ühendab meid üks ühine treener Viktor Kirpu. Ta ei olnud küll meie päris esimene treener, kuid ta on üks esimesi treenereid, kes meile mõlemale eredalt meelde on jäänud. Mõlemad tegelesime umbes 10–12-aastaselt mõnda aega vehklemisega ning just sellest ajast pärinevad ka meie ühised mälestused Viktoriga.

Kõige rohkem meenub meile tema konkreetsus, aga samal ajal oli ta väga tore ja motiveeriv treener. Ta uskus meisse kõvasti ning suutis trenni alati põnevaks teha, nii et sinna oli hea minna. Temaga koos treenides ei olnud kunagi tunnet, et lähed lihtsalt kohustusest trenni – alati oli midagi uut õppida või mille poole püüelda.

Üks värvikamaid mälestusi on kindlasti see, kuidas ta oskas ka väikeste asjadega meile motivatsiooni anda ja trennis mõnusat õhkkonda luua. Ta õpetas meile, et kõik, mida teed, teed eelkõige iseendale. Kui tahad midagi saavutada, siis peab selle nimel ka tööd tegema. Ainult tahtmisest ei piisa – tuleb järjepidevalt trennis käia, pingutada ja vaeva näha.

See põhimõte on jäänud meiega ka tänapäeval, kuigi oleme nüüd täiesti erinevatel spordialadel. Tippspordis tuleb iga päev ise enda nimel tööd teha ja just see, mida treeningutel järjepidevalt panustad, hakkab lõpuks tulemuses välja paistma. Üks lause, mis on eriti meelde jäänud, on: „Võitjad teevad soojendust saali keskel.“ See õpetas juba noorena, et enesekindlus on spordis väga oluline. Pead uskuma endasse ja julgemalt välja näitama, et oled valmis pingutama ning endast parimat andma.

Kui saaksime, ütleksime talle lihtsalt aitäh, et olid üks esimesi treenereid meie sporditeel, kes meisse uskus ja õpetas, et eesmärkide saavutamiseks tuleb ise tööd teha. Kuigi me ei jäänud vehklemise juurde, on need õppetunnid meiega siiani kaasas ja tulevad kasuks ka praegusel teel.

Vaata meie projekti lähemalt SIIT