Minu esimene treener oli minu naaber Oscar Tammemäe, kes juhtumisi tegi judotrenne samas lasteaias, kus mina käisin,ning kutsus ka mind trenni kaasa. Olin umbes viieaastane, kui hakkasin seal käima. Esimene mälestus temast on hommikust, kui hakkasin lasteaeda minema ja kohtasin teda samal ajal, kui ta oma ukse tagant välja tuli. Kõige värvikam mälestus on aga minu esimeselt judovõistluselt: mul ei läinud seal kuigi hästi ja olin päris kurb, aga tema lohutas mind ja proovis mu tuju taas heaks muuta.

Peale spordiala õpetas ta mulle, et ei pea kõike liiga tõsiselt võtma ja et vahel tuleb ka lihtsalt lõbutseda. Samas jäi mulle temalt külge ka see, et judo õpetas distsipliini, kuidas enda eest seista ja end kaitsta.

Kui saaksin talle täna midagi öelda, tänaksin teda selle eest, et ta mind omal ajal treenis ja et trennid olid tema käe all alati lõbusad.

Tutvu Robini projektiga lähemalt SIIN.