Armin meenutab: 

Olen pikalt spordiga tegelenud ja treenereid on selle aja jooksul olnud mitmeid ning päris esimesi ma ausalt ei mäleta isegi. Aga minu esimeseks pikemaajaliseks treeneriks oli tegelikult jalgpallitreener Urmo Viickberg. Ma ütleks, et ma olin kuskil 9-10 aastane poisike.

Mäletan seda, kuidas ta alati näitas erinevaid harjutusi maksimaalse pingutusega (kuidas reaalselt neid tegema peaks). Ise olid selline väike kõhna poisike ja nähes, kuidas peaksid lööma palli, koonuste vahelt läbi minema, tippima, käis see veidikene üle pea. Alati oli hea näha kiiremaid ja tugevamaid sportlasi, eriti oma treenerit.

Ta tahtis alati näha, et sa annad endast parima (siis ma muidugi seda ei taibanud). Lükkas meid edasi palju, loomulikult platsil ja võistlustel, aga ka väljaspool sporti alati. Olla parim igal pool. Kuidas käituda teiste inimeste ja treeneritega. Olin kindlasti selline kiuslik väike poiss ning tahtsin kogu aeg enda jada ajada ja sellega seoses ei kuulanud vahel, mida treeneril sulle pakkuda on ja kuidas õigem tegutseda oleks. Loomulikult aitäh nende treenitud aastate eest ja lõpmatu kannatuse eest. Usun, et suutsin peaaegu igas trennis pakkuda veidi pinget.

Johannes meenutab:

Esimene märgilise tähtsusega treener oli minu jaoks laskesuusatreener Rein Pedaja. Olin siis umbes 12 aastane. Reinuga seostuvad ainult positiivsed mälestused, kuna ta on heasüdamlik, rahulik ning väga mõistev. Trennis suhtles noorte sportlastega nagu täiskasvanutega. Kõigil oli trennis austus Reinu vastu ja isegi noore poisina ei tekkinud kiusatust neid piire kombata, kuna ta oli meie vastu alati heatahtlik. Trennis leidis ta kõigile varustuse ning peale trenni tegi oma bussiga linnatiiru, et kõik saaks koju viidud. Kuna ta oli ka lisaks mesinik, siis vahepeal kinkis ka mett meile kui olime näiteks võistlustel tublid olnud.

Peamine oskus, mida Reinult õppinud olen, on see kuidas saab igas olukorras rahulikuks jääda ja ka närvesöövatel hetkedel külmanärvi hoida. Olen väga tänulik Reinule, sest tema juures sai minu vastupidavusspordi teekond alguse. Kindlasti pole kõige atraktiivsem väikse poisina pikki jookse ja suusasõite teha, aga tema käe all ei olnud kunagi vastumeelne neid trenne ära teha. Tänu sellele on mul kindlasti olnud hea baas, mille pealt triatloni teha. Aitäh Rein!

Toeta Armini ja Johannese olümpiaunistust SIIN.